Autoriõiguste reformi ettepaneku lühianalüüs

                         Autoriõiguste reformi ettepaneku lühianalüüs

1. Lahendustele blogi autoripoolsed hinnangud

Esimeseks väljatoodud ettepanekuks oli see, et moraalsed autorõigused säiluksid, see tähendab seda, et kui keegi väidab, et ta on X bändi liige, siis seda saab ilma tagajärgedeta ainult väita indiviid, kes ka faktuaalselt kinnitatavalt on selle bändi liige. Tegu on vägagi kergesti arusaadava ja tugeva intuitiivse kontseptsiooniga, mis blogi autori arvates on endiselt jõus kuigi tänapäevases sotsiaalmediaühiskonnas võib olla raske tuvastada, kas kellegi osalus mingis bändis või grupeeringus on päriselt faktuaalselt kinnitatav. 

Teiseks väljatoodud ettepanekuks oli see, et mittekommertslikel eesmärkidel jagamine oleks reguleerimata. Kultuur ja kunst on tõepoolest asjad, millele juriidiliselt jõustatud hinnasildi külge panemine võib mõjuda vastupidiselt kultuuri ja kunsti olemusele. Kultuur ja kunst peaksid olema ühiskonda arendavad ja läbi selle peaks olema need kättesaadavad kõigile huvilistele. Paraku viimase kümnendi jooksul on selles valdkonnas olnud tagasilöök, eriti huvitavaks näiteks on Euroopa Liidu Nõukogu autorõiguse direktiivi artikkel 13. 

Kolmas väljatoodud ettepanek oli see, et hetkeline autorikaitse "monopoliseeritud" autorõigusega kaitstud teoste kasutamise eksklusiivsus kestab autori eluea, millele lisandub veel 70 aastat. Ettepanekuks oli kaitstud perioodi lühendamine teose avaldamise hetkest 20 aastaks. Selle tulemuseks oleks see, et teoste kasutamine teiste autorite poolt inspiratsioonina või isegi olulise komponendina oleks lihtsam. Selle otseseks tagajärjeks oleks aktiivsem kultuuri- ja kunstielu. Selles aspektis ei tuvasta kirjapaneku hetkel mingit arengut või tagasilööki viimase kümnendi jooksul. 

Neljas ettepanek seondub mingil määral eelnevaga. Mõnel teosel on võimatu või väga raske tuvastada, kellele kuuluvad sellega seonduvad autoriõigused ja sellest tulenevalt on nende taaskasutamine või levitamine võimatu, sest ei ole kelleltki selleks luba küsida. Ettepaneku sisu seisneb selles, et lühendada automaatselt kehtiv autorikaitse viie aasta peale ja juhul, kui autoril on soovi enda teost kauem kaitsta tuleks see õigus registreerida. See on vägagi loogiline viis, kuidas tõsta mõne väikese kommertsliku väärtusega teose kommertsväärtust. 

Viienda ettepaneku sisuks oli see, et tasuta näidiste kasutamine paroodiates või remiksi tegemisel võiks olla lubatud ja et helil võiks olla sarnaselt tekstile tsiteerimisõigused. Selles aspektis on mingil määral arengut olnud näha, kuid ei oska öelda, kas legislatiivsel tasandil või pigem selle poolest, et originaalteoste autorite käest luba küsides antakse üpriski kergekäeliselt selleks luba. 

Kuuendaks ettepanekuks oli digitaalsete õiguste halduse keelamine. Selle sisu seisneks selles, et alati peaks olema legaalne sellistest haldussüsteemidest kõrvalehiilimine. See peaks olema igale kodanikule lubatud. Viimase kümnendi jooksul arvutimängude maastikul on pigem võrdlemisi kasumlikumad ja parema tarbijapoolse tagasisidega mängud, mis ei rakenda selliseid haldussüsteeme. Järelikult vähendavad sellised haldussüsteemid tõepoolest teoste kommertsväärtust. Paraku on vist ainult Portugal selline riik, mis on käsitlenud selliste haldussüsteemide keelamist ja ka seda ainult avalikus domeenis kättesaadavate teoste raames.

Viited: 

http://falkvinge.net/wp-content/uploads/large/The%20Case%20For%20Copyright%20Reform%20(2012)%20Engstrom-Falkvinge.pdf - 2012