Rolandi ITSPEA blogi

    Positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis 1. Positiivne näide Discord on oma ülesehituselt vägagi intuitiivne ja sellest tulenevalt on tema õpitavus vägagi kerge. Lisaks sellele on ta tõhus oma eesmärgi teostamises, sest vajalik juturuum on paari kliki kaugusel ning tagaaetav vestlus või info on otsitav läbi kasutajaliidese. Järelikult on Discord kui veebirakendus kõik Jakob Nielseni 5 kvaliteedimärgist täitnud. Kasutajakogemus on ühesõnaga väga suurepäraselt optimeeritud. Lisaks sellele on visuaalne info ülimalt hästi teostatud. Tavapärases kasutusviisis on rakenduse erinevad komponendid eristatavad taustavärvi põhjal, seejuures on n.ö. tähelepanualusemad ehk fookust vajavad detailid heledama tausta peal. Seeläbi ei ole seda probleemi, et tähelepanu hajuks. Esineb ka ühtlane kujundus ja intuitiivselt sarnased elemendid. Esmane kasutaja leiab kiiresti vajalikud detailid. Tähelepanu väärib ka see, et kasutatud on tumedat tausta ja heledat teksti, mis on paraku valgusreost

   Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO arvustus 1. Arvustus Mis on autori teoses väga õigesti välja toodud on erinevus häkkeri ja kräkkeri vahel. Lisaks sellele tuuakse autori poolt välja ka see, et mis on oluline häkkerite puhul on see, et kuna tegu on loomingulise tegevusega, oleks tarvis optimeerida ajalist efektiivsust ja vähendada n.ö ratta uuesti leiutamist. See on kasulik nõuanne, mis minu arvates rakendub igas elu valdkonnas. Teoses väljatoodud programmeerimiskeelte soovitused on ka tänapäeval ehk 20 aastat hiljem adekvaatsed, seda ilmselt sellest tulenevalt, et teost on kord aastas täiendatud. Mulle isiklikult väga meeldib see, et teose autor tõstab välja olulisele kohale funktsionaalse inglise keele oskuse. Isiklikult kasutan seda võtet väga sageli sõelana selleks, et eraldada terad sõkaldest veebikeskkonnas. Mitmekeelsus küll on korrelatsioonis kõrgema intelligentsiga mõnes aspektis, kuid minu arvates olulisemal kohal mitmekeelsusest on nende keelte funktsionaalne oskus. Soovitus

  2 erinevat sorti IT juhti 1. Steve Jobs Steve Jobs'i juhtimisstiil oli autokraatne. Ta pani eriti rõhku isegi pisikestele detailidele ja ümbritses end sarnaselt mõtlevate inimestega, kes teda järgiksid. Ta oli inimeste suhtes küll nõudlik, aga ei olnud kõige parem ülesannete delegeerimises, sest tahtis end siduda iga aspektiga. Ta ei olnud teada ja tuntud lõbutsemise poolest, kuid ometi ta oli Apple firma tegevustes kõige keskmes. Selleks, et olla nii edukas mõistis ta, et firmat pole võimalik n.ö. kaugelt juhtida ja mõistlikum on olla otseselt kursis sellega, millega alluvad oma tööd teostades peavad kokku puutuma selleks, et neid oleks parim juhtida. Hoolimata oma tervislikust võitlusest ei kaotanud Jobs oma juhitava firma suhtes armastust. Läbi selle oli ta pühendunud ja inspireeris enda alluvaid. Ta oli osa millestki, mille üle ta oli uhke. 2. Linus Torvalds Torvalds ei hooli inimestest, vaid ta hoolib tehnoloogiast ja Linuxi tuumast. See on pigem meritokraatiline suhtumine.